Kui palju maailmast tegelikult praegu maha põleb? Andmed, millest meile ei taheta rääkida

Kui maailma juhid ja mõjuisikud kogunevad New Yorgis ÜRO peaassambleele ja kliimanädalale, põrkavad kokku kaks eriilmelist maailma: rikaste riikide eliit, kellel on kinnisidee võidelda kliimamuutustega, ja arenguriigid, kes võitlevad vaesuse, nälja ja haigustega, kirjutab politoloog Bjørn Lomborg.

Prantsusmaa ja Hispaania metsatulekahjud on põhjustanud laastavaid tagajärgi. Bordeaux’ lääneosas põgenes leekide eest üle 220 000 inimese. Madridi lähistel põletasid tulekahjud maha pealinnast kaks korda suurema maa-ala ning sundisid ligi 90 000 inimest oma kodudest lahkuma. Kodud ja elatusallikad kaotanud inimesed väärivad kaastunnet – ning palju paremat tulekahjude ennetamise ja tõrje poliitikat.

Küsige Saksamaa ja Suurbritannia peredelt, mis juhtub siis, kui riiklikku energiavõrku lisandub üha rohkem väidetavalt odavat päikese- ja tuuleenergiat, ning nad oskavad teile öelda: nende elektriarved lähevad palju kallimaks. See on vastuolus kõigega, mida meile räägitakse. Roheline energia peaks olema uskumatult odav. Aga meile ei räägita kogu tõde, kirjutab Bjorn Lomborg, mõttekoja Copenhagen Consensus president​.